Õhtusöök

Õhtusöögiga seoses oli eelnevalt väheke sekeldusi. Halvad uudised liiguvad kiirelt. Eile päeval oli meie broneeringust teadlik pm kogu personal. Jagati tasuta import alkoholi (mille eest muidu peaks maksma) ja toateenijad käisid eraldi kontrollimas, ega me uusi rätikuid vms ei vaja. Hoiame tihtipeale do not disturb silti uksel, me pole nii põrsad, et vajaksime iga päev toa korrastust. Selle pideva muretsemisega, et kas on meil kõik korras, tuli lausa tähtis tunne peale.
Tegin veel päeval kiire uinaku ja sel ajal sebis Oliver meile ka fotograafi kõike jäädvustama. Super. Lõime end lille ja liikusime purde suunas. Silla ees ootasid meid kaks turvameest, kes hoidsid teisi inimesi eemale. Avati takistuseks pandud nöörike ja meid lubati edasi vaibale, mis viis kaunilt kaetud lauani. Muhahaha, kõik teised kes tulla üritasid saadeti julmalt minema. Tuli tahtmine nina ikka väga kõrgele ajada.
Meid teenindav kelner oli ülimalt viisakas ja kiire kohe klaase täitma. Kuigi fotograafi soovitatud poosid tundusid veidi teeseldud ja võltsid, jäid need piltidele väga ilusad. Valisime välja 8 pilti, mis avaldame siis hiljem.
Olime eelnevalt küsinud šampanja võimaluse kohta. Kuid küsiti pudeli eest 50€ ja loobusime. Siiski ootas õhtul meid ees pudel, mis oli hotelli poolt kingituseks. Mmmm, see oli hea. Mõnusad teravad mullikesed, pehme maitse.
Tellisime endile kolm rooga, aga kelner ei mõistnud vist väga hästi ja toodi  mõlemale viie käiguline õhtusöök. Kahju, sest toit oli nii maitsev, oleks tahtnud kõik kõhtu mahutada, aga ei suutnud. Ma pole kummist.
Istusime nii kaua, et vahepeal loojus päike, pikem siin kukub, ei looju. Pearoog toodi nii pimedas, et sain maitstes aru, mis on mis. Kelner mõistis oleme veidi hädas ja sebis lauale laternad ning ka purdel olevad valgustused pandi põlema.
Enne, kui lõpetasime käis restorani direktor veel kord kontrollimas kas kõik on meeltmööda. Kogu see sagin ja meid eriti VIP klientideks pidamine tuli sellest, et antud tüüpi õhtusööke korraldatakse aastas vaid kaks, kolm. Oli töötajaid, kes polnud sellist asja näinudki.

Kõhud täis, nina kõrgel, kõrgel taeva suunas läksime tagasi hotelli. Salajane (ok üsna avalik) soov oli, et KÕIK teaksid, et need olime meie, kelle tõttu keegi purdele ei pääsenud, kelle tõttu olid turvamehed seal ja kes nii VIP laua said ajal, mil kõik pidid buffees sööma.